15. märtsil 73 aastat tagasi tegi toona noor kolmekümneaastane Naima Ebrok kaheksapaarisele kollektiivile esimest korda tantsutundi. Tantsiti Eesti NSV Töönduskooperatsiooni Kultuuribaasi Pärnu klubis, millest hiljem sai Kohaliku ja Elukondlike Töötajate Ametiühing Pärnu klubi ehk lühidalt KETA. Sellest 15. märtsist saigi alguse rahvatantsuansambel Kajakas, kuigi sellist nime veel tol ajal ei kantud.
Rühma tegevust saatis juba algusest peale suur edu. Osaleti mitmesugustel festivalidel ning ülevaatustel, alati oli vastukaja positiivne. 1964. aastal sai KETA tantsurühm aga austava nimetuse: isetegevuslik rahvatantsuansambel, mis anti kollektiivile kõrge kunstimeisterlikkuse, rahvatantsu propageerimise ja kauaaegse töö eest.
Pärast sellist tunnustamist tuli rühmale ka päris oma nimi: Naima Ebroki abikaasa Arnold jalutas rannas ja jälgis kajakate lendu. Talle pakkus huvi fakt, et kajakad ei liiguta oma tiibu peaaegu üldse, kuid ikkagi liiguvad nad järjest ülespoole. Tormi korralgi läheb kajakas sinna, kuhu minna tahab ja ei pöördu tagasi. Kajakas on valge ja puhas, lendab üle mere ning Pärnugi on merelinn. Sellest ajast peale ongi Pärnus tegutseva rahvatantsuansambli nimi Kajakas.
Sel samal Kajaka nime loomise aastal lisandus ansambli ridadesse teinegi segarühm, aasta hiljem naisrühm.
Kunstilisi juhte on Kajakal olnud kolm: algataja Naima Ebrok, 70ndatel Eevi Kiling ning kuni 2021. aastani Rita Mändla. Rita Mändlale kuulub ka täna kõige pikema staažiga kunstilise juhi tiitel. Igaühel neist on Kajaka arengus olnud väga oluline roll. Täna juhib ansamblit neljas kunstiline juht – Ulla Helin-Mengel, kes tuli 2000ndate alguses Kajakasse tantsima, sai seejärel Rita assistendiks ning Kajaka 70ndal juubelil andis Rita ansambli juhtimise Ullale üle.
Väga tähtsat rolli mängivad Kajaka ajaloos ka välisreisid, kuhu kõikjale Kajakas lennanud või sõitnud on. 1967. aastal oli Kajaka tantsurühm Pärnust esimene, kes nõukogudeaegse süsteemi piiridest välja sai ning Soomes käis. See reis oli alles algus nendele arvukatele rännakutele, mis tulevikus ette võeti. Euroopas ei ole vast riiki, kus Kajakas käinud ei oleks. Nende jalg ja tiivasirutus on paitanud ka Türgit, Venemaad, Aafrikat, Kanadat, Brasiiliat ja Ameerikat. Ees on ootamas veel lugematul hulgal rännakuid.
Pärnu linna siseselt on Kajakas läbi aegade mitmete paikade vahel lennanud, kuid tänaseks on ta leidnud omale armsa „kodu“ Pärnu Sotsiaalkeskuse näol, kus treeninguid läbi viia ja pesas olulisi otsuseid vastu võtta ning ka niisama mõnusasti aega veeta.
Käesolevaks aastaks on Kajakad hoolega paljunenud ning neid on taaskord üle aegade ohtralt: neli lasterühma, kaks noorterühma, esindusrühm, vanem segarühm, naisrühm ja vilistlasrühm. Tantsijaid on kokku 160. Eriti populaarseks on Kajakas saanud just laste ja noorte hulgas, kelle hulk ületab üle poole ansambli liikmetest. Meie ridadesse kuulub ka seitse õpetajat ja kaks klaveri saatjat.
Oma 73 tegutsemisaastaga on Kajakal au kuuluda mitmete teiste Eesti rahvatantsuansamblitega vanimate hulka.
Meie täiskasvanud harjutavad nüüd väga kõvasti, et tantsida 2025 tantsupeol „ISEOMA“. Mille Pärnumaa liigijuht on meie oma Ingrid Jasmin.
